AS Utilitas Tallinn
AS Utilitas Tallinn varustab soojusega kahte kolmandikku pealinnast ning Maardu linna. Ettevõte haldab 460-kilomeetrist kaugküttevõrku, üht koostootmisjaama ning 15 katlamaja. Utilitas Tallinn teenindab ning varustab soojusega üle 4 100 hoonet.
Soojusvõrgukaardi moodul
Lisainfo saamiseks liigu hiirega kaardil
-
Mustamäe koostootmisjaam
Mustamäe koostootmisjaam
Mustamäe koostootmisjaam on kontserni kolmas rohelisel kütusel töötav elektri ja soojuse koostootmisjaam Tallinnas. Jaamast saab soojust ligi 20 000 kodumajapidamist ning elektrivõimsus katab ligi 40 000 kaugküttega leibkonna elektrivajaduse. Koostootmisjaam koosneb biokütusel töötavast koostootmisplokist ja katlamajast, mis saab töötada maagaasil või biometaanil.
Aadress: Vinkli 6Koostootmisblokk
Käikulaskmise aasta: 2019
Soojusvõimsus: kuni 47 MW
Elektrivõimsus: 10 MW
Kütus: hakkpuitKatlamaja
Käikulaskmise aasta: 1963
Soojusvõimsus: 432 MW
Kütus: maagaas/biometaan
Reservkütus: kerge kütteõli -
Kristiine katlamaja
Kristiine katlamaja
Kristiine katlamaja varustab soojusega Mustamäe, Õismäe, Lilleküla, Sõle ja Karjamaa piirkondi. Vajadusel saab läänepiirkonnast edastada soojust ka Kesklinna ja Lasnamäe ning Maardu piirkondadesse.
Aadress: Marja 5
Käikulaskmise aasta: 1973
Paigaldatud soojusvõimsus: 295 MW
Kütus: maagaas
Reservkütus: kerge kütteõli -
Ülemiste katlamaja
Ülemiste katlamaja
Katlamaja on reservis ja käivitatakse lisasoojuse tootmise vajadusel. Ülemiste katlamajas toodetud soojus edastatakse Tondist kuni Kadrioruni ning Balti jaama piirkonnast Lasnamäe kaldani. Kesklinna piirkonnast saab edastada soojust ka läänepiirkonda ja Lasnamäe-Maardu piirkonda.
Aadress: Masina 18
Käikulaskmise aasta: 1962
Paigaldatud soojusvõimsus: 238 MW
Kütus: maagaas
Reservkütus: kerge kütteõli -
Tallinna Elektrijaam
Tallinna Elektrijaam
Tallinna Elektrijaam on biokütusel töötav elektri ja soojuse koostootmisjaam, mille installeeritud elektriline võimsus on 25 MW ja soojuslik võimsus 67 MW. Ettevõtte planeeritud elektritoodang on kuni 180 GWh/aastas ja soojustoodang kuni 480 GWh/aastas. Suviti piisab elektrijaamas toodetud soojusest terve pealinna soojusvajaduse rahuldamiseks.
Aadress: Tooma tn 14/Väomurru 1
Käikulaskmise aasta: 2009
Paigaldatud soojusvõimsus: 67 MW
Katlamaja kasutegur: ca 110 %
Kütus: puiduhake ja freesturvas
Töötajaid: 25 -
Iru Elektrijaam
Iru Elektrijaam
-
Mustamäe koostootmisjaam
Mustamäe koostootmisjaam
Mustamäe koostootmisjaam on kontserni kolmas rohelisel kütusel töötav elektri ja soojuse koostootmisjaam Tallinnas. Jaamast saab soojust ligi 20 000 kodumajapidamist ning elektrivõimsus katab ligi 40 000 kaugküttega leibkonna elektrivajaduse.Koostootmisjaam koosneb biokütusel töötavast koostootmisplokist ja katlamajast, mis saab töötada maagaasil või biometaanil.
Aadress: Vinkli 6Koostootmisplokk
Käikulaskmise aasta: 2019
Soojusvõimsus: kuni 47 MW
Elektrivõimsus: 10 MW
Kütus: hakkpuitKatlamaja
Käikulaskmise aasta: 1963
Soojusvõimsus: 432 MW
Kütus: maagaas/biometaan
Reservkütus: kerge kütteõli -
Kristiine katlamaja
Kristiine katlamaja
Kristiine katlamaja varustab soojusega Mustamäe, Õismäe, Lilleküla, Sõle ja Karjamaa piirkondi. Vajadusel saab läänepiirkonnast edastada soojust ka Kesklinna ja Lasnamäe ning Maardu piirkondadesse.
Aadress: Marja 5
Käikulaskmise aasta: 1973
Paigaldatud soojusvõimsus: 295 MW
Kütus: maagaas
Reservkütus: kerge kütteõli -
Ülemiste katlamaja
Ülemiste katlamaja
Katlamaja on reservis ja käivitatakse lisasoojuse tootmise vajadusel. Ülemiste katlamajas toodetud soojus edastatakse Tondist kuni Kadrioruni ning Balti jaama piirkonnast Lasnamäe kaldani. Kesklinna piirkonnast saab edastada soojust ka läänepiirkonda ja Lasnamäe-Maardu piirkonda.
Aadress: Masina 18
Käikulaskmise aasta: 1962
Paigaldatud soojusvõimsus: 238 MW
Kütus: maagaas
Reservkütus: kerge kütteõli -
Tallinna Elektrijaam
Väo energiakompleks
Väos toodavad biokütusest energiat kaks Utilitase elektri ja soojuse koostootmisjaama. 2009. aastal avati esimese koostootmisjaam ning 2016. aasta sügisel alustas tööd Utilitase teine hakkepuidul põhinev koostootmisjaam. Tänu uuele jaamale on suurenenud nii soojuslik kui elektriline installeeritud võimsus ja planeeritud toodang. Kokku tarnivad need kaks jaama ligi 45% aastasest Tallinna kaugküttevõrgu vajadusest. Samas protsessis toodetud elektrist piisab enam kui 130 000 ehk kõigi Tallinna kaugküttevõrgus olevate korterite elektritarbimise rahuldamiseks.
I koostootmisjaama andmed:
Aadress: Tooma tn 14/Väomurru 1
Soojusvõimsus: 67 MW
Elektrivõimsus: 25 MW
Kütus: puiduhake ja freesturvas
Taastuvkütuste osakaal: 90%
Kasutegur: 100%
Käikulaskmise aasta: 2009II koostootmisjaama andmed:
Soojusvõimsus: 76 MW
Elektrivõimsus: 21 MW
Kütus: puiduhake ja freesturvas
Taastuvkütuste osakaal: 90%
Kasutegur: 100%
Käikulaskmise aasta: 2016 -
Enefit Green Iru jäätmepõletuselektrijaam
Enefit Green Iru jäätmepõletuselektrijaam
-
Mustamäe katlamaja
Mustamäe katlamaja
Katlamaja töötab linna ühendusvõrgu Läänepiirkonnas, mis annab soojust Mustamäe, Õismäe, Lilleküla, Sõle ja Karjamaa rajoonidele. 2010. aastal rajatud ühendustorustiku kaudu saab edastada soojust Läänepiirkonnast ka kesklinna ning Lasnamäe-Maardu piirkondadesse.
Aadress: Kadaka tee 181
Käikulaskmise aasta: 1963
Paigaldatud soojusvõimsus: 416 MW
Katlamaja kasutegur: ca 93,5 %
Kütus: maagaas
Reservkütus: kerge kütteõli
Töötajaid: 12 -
Kristiine katlamaja
Kristiine katlamaja
Kristiine katlamaja varustab soojusega piirkondi nagu Mustamäe, Õismäe, Lilleküla, Sõle ja Karjamaa. 2010. aastal rajatud ühendustorustiku kaudu saab edastada soojust Läänepiirkonnast ka Kesklinna ja Lasnamäe-Maardu piirkondadesse. AS Tallinna Küte omab kehtiva keskkonnakompleksloa alusel katlamajas õigust maagaasi kõrval kasutada soojusenergia tootmisel reservkütusena kergekütteõli. Praegusel perioodil praktiline vajadus puudub, kuid seda tuleb hoida alalises kasutusvalmiduses.
Aadress: Marja 5
Käikulaskmise aasta: 1973
Paigaldatud soojusvõimsus: 295 MW
Katlamaja kasutegur: 95%
Kütus: maagaas
Reservkütus: kerge kütteõli
Töötajaid: 6 -
Ülemiste katlamaja
Ülemiste katlamaja
Katlamaja on reservis ja käivitatakse vastavalt vajadusele, kui on vaja toota lisasoojust. Ülemiste katlamajas toodetud soojus edastatakse Tondist kuni Kadrioruni ning Balti jaama rajoonist Lasnamäe kaldani. Kesklinna piirkonnast saab edastada soojust ka Läänepiirkonda ja Lasnamäe-Maardu piirkonda.
Aadress: Masina 18
Käikulaskmise aasta: 1962
Paigaldatud soojusvõimsus: 238 MW
Katlamaja kasutegur: 90,7%
Kütus: maagaas
Töötajaid: 8 -
Laagna pumbajaam
Laagna pumbajaam
-
Väo energiakompleks
Tallinna Elektrijaam
Väos toodavad biokütusest energiat kaks Utilitase elektri ja soojuse koostootmisjaama. 2009. aastal avati esimese koostootmisjaam ning 2016. aasta sügisel alustas tööd Utilitase teine hakkepuidul põhinev koostootmisjaam. Tänu uuele jaamale on suurenenud nii soojuslik kui elektriline installeeritud võimsus ja planeeritud toodang. Kokku tarnivad need kaks jaama ligi 45% aastasest Tallinna kaugküttevõrgu vajadusest. Samas protsessis toodetud elektrist piisab enam kui 130 000 ehk kõigi Tallinna kaugküttevõrgus olevate korterite elektritarbimise rahuldamiseks.
I koostootmisjaama andmed:
Aadress: Tooma tn 14/Väomurru 1
Soojusvõimsus: 67 MW
Elektrivõimsus: 25 MW
Kütus: puiduhake ja freesturvas
Taastuvkütuste osakaal: 90%
Kasutegur: 100%
Käikulaskmise aasta: 2009II koostootmisjaama andmed:
Soojusvõimsus: 76 MW
Elektrivõimsus: 21 MW
Kütus: puiduhake ja freesturvas
Taastuvkütuste osakaal: 90%
Kasutegur: 100%
Käikulaskmise aasta: 2016 -
Enefit Green Iru jäätmepõletuselektrijaam
Enefit Green Iru jäätmepõletuselektrijaam
Kaardil Utilitas Tallinna, Utilitas Tallinna Elektrijaama ja Enefit Greeni hooned.
Sisu Moodul
- 4 155 soojust tarbivat hoonet
- 460-kilomeetrine kaugküttevõrk
- 15 opereeritavat katlamaja, 1 koostootmisjaam
- 153 töötajat
seisuga 01.01.2020
AS-i Utilitas Tallinn juhatusse kuulub kolm liiget, kes omavad pikaajalist ning mitmekülgset kogemust energeetika valdkonnas.
AS Utilitas Tallinn nõukogu:
Priidu Nõmm, nõukogu esimees
Kristjan Rahu, nõukogu liige
Priit Koit, nõukogu liige
Ettevõtte juhtimissüsteem vastab ISO 9001, ISO 14001, ISO 45001 juhtimissüsteemi standardite nõuetele. Juhtimissüsteemi käsiraamatuga on võimalik tutvuda SIIN.
