Energia kokkuhoid

Soojus, jahutus ja elekter on tänapäeva elutegevuseks hädavajalikud energialiigid. Nautides sobivat temperatuuri ja katkematut elektrivarustust, ei tohiks aga keegi meist unustada, et samavõrd oluline on ümbritseva keskkonna säilimine.

Energia säästmise soovitused:

Hoone
Hoia hoonet, aknaid, uksi ja torustikke korras. Rekonstrueeri ja soojusta hoonet, et hoone vähem soojust tarbiks.

  • Uuri hoone soojustamise ning tervikliku rekonstrueerimise võimalusi. Mida soojapidavam on hoone, seda vähem soojust kaob siseruumidest õue läbi välisseinte, katuse ja akende ning seda vähem tarbib hoone soojust.
  • Soojusta kütte- ja sooja tarbevee jaotustorustikud ka keldris. Kui keldrit on vaja soojusega varustada, tuleb võtta kasutusele täiendavad tehnilised lahendused ning paigaldada radiaatorid. Üldjuhul ei arvata keldreid hoone köetava pinna hulka ning oluline on korrigeerida sel juhul andmed ka ehitisregistris.
  • Hoia korras aknad ja uksed. Puhasta akna konstruktsioonid ja korrasta akna tihendid sügisel, nii ei kao talvel akende kaudu asjatult soojust.

Tehnosüsteemid
Korras ja asjatundlikult seadistatud soojussõlme ja küttesüsteemiga hoone tarbib soojust vähem ning soojus jaotub hoones ühtlaselt. Kasuta ära automaatika eeliseid, sest kaasaegne soojussõlm ei vaja pidevat sekkumist.

  • Hoia korras hoonesisesed tehnosüsteemid. Korras ja asjatundlikult seadistatud soojussõlmega ja küttesüsteemiga hoone tarbib vähem soojust.
  • Uuri, kas sul on täisautomaatne soojussõlm ning kasuta selle eeliseid. Kasuta pumpade parimaid režiime.
  • Kaasaegne soojussõlm hoiab hoone sisetemperatuuri ja reguleerib automaatselt küttesüsteemi pealevoolu temperatuuri sõltuvalt välisõhu temperatuurist. Investeering tasub end ära lühikese aja jooksul ja kaasaegne sõlm ei vaja pidevat sekkumist.
  • Kevadel ja sügisel levinud üle- ja alakütmist saab vältida automaatse soojussõlmega ning see hoiab ka tarbevee temperatuuri ühtlasena.
  • Suuremates hoonetes tuleks veenduda, et püstikute soojusvarustus on tasakaalus ehk hoone küttesüsteem oleks tasakaalustatud. Tasakaalustamata hoone küttesüsteem tähendab suuremaid küttekulusid.
  • Teosta vähemalt korra kahe aasta jooksul soojussõlme surveproov, mis tagab soojussõlme ohutuse ja töökindluse. Surveproov on torustike katsetamine suurendatud rõhuga (1,0 MPa ja kestvusega vähemalt 15 minutit). Surveproovi üleandmiseks tuleb kohale kutsuda soojusettevõtja esindaja.

Energiasääst ja teadlik tegutsemine
Energia- ja rahasääst algab teadlikust tarbimisest. Jälgi ruumi temperatuuri termomeetri ja reguleeri termostaadi abil.

  • Ära muuda pidevalt termostaatventiili asendit. Toa soojenemine ei toimi hetkega. Valige ventiili asend, mis võiks teile sobiv olla. Jälgige järgmisel päeval termomeetrit, kas toa temperatuur on normis (21 – 23 °C). Kui näit on kõrgem, keerake ventiili natukene kinni, kui madalam, siis veidike avage. Oodake jälle päev ning kontrollige toa temperatuuri. Korrake protsessi kuni olete leidnud endale sobiva toatemperatuuri ning termostaatventiili asendi.
  • Saavutad energiasäästu, kui enne pikemaajalist ruumide mittekasutamist vähendad radiaatori termostaadi abil siseruumide temperatuuri.

Soe tarbevesi
Vee soojendamiseks kasuta kaugküttesoojust, mis on odavam ja keskkonnasäästlikum kui elektrienergia.

Loe täpsemalt Eesti Jõujaamade ja Kaugütte Ühingu (EJKÜ) veebilehelt.