Kaugküte

Kaasaegne kaugküte on linnades kõige turvalisem ja keskkonnasõbralikum kütteviis. Kaugküte on olemas ka aasta kõige külmemal päeval ning klient võib olla kindel, et tarbevesi ja radiaatorid on soojad, ilma, et ta peaks ise sellele mõtlema.

Kütteliikidest on Eestis kõige levinum kaugküte, mille osakaal siinses soojusvarustuses ulatub vähemalt 60 protsendini. Kaugküttekliendid saavad muretult tulevikku vaadata ning olla kindlad, et nende kodu küttelahendus on efektiivne ja keskkonnanõuetele vastav ka aastakümnete pärast. Ainuüksi möödunud 2018. aastal piiras Utilitas kohaliku puiduhakke kasutamisega CO2 heidet 550 000 tonni võrra. Just nii palju rohkem tekiks süsihappegaasi tootes sama koguse energiat gaasist ja põlevkivist.

Kaheksas Eesti linnas – Valgas, Jõgeval, Raplas, Keilas, Haapsalus, Kärdlas, Tallinnas ja Maardus – toasoojuse eest hoolitsev Utilitas  kasutab üle Eesti põhikütusena kohalikku puiduhaket. Toorainet saab siitsamast Eestist, kohalikest raie- ja puidutööstusjääkidest, mis muidu kasutust ei leia.

Kõik Utilitase võrgupiirkonnad on Energiatõhususe direktiivi (2012/27/EL) kohaselt tõhusad kaugküttesüsteemid ning kasutavad baaskoormusel taastuvaid kütuseid.

Hoone, mis tarbib taastuvatest energiaallikatest toodetud soojust edendab kliimasõbralikku energiatootmist ning aitab vähendada CO2 heite paiskumist atmosfääri.

Arvuta välja, mil määral aitad just Sina, kaugkütteklient, loodust säästad! Kasuta Utilitase jalajälje kalkulaatorit.