Taastuvenergia osakaal jätkab kasvu

Energiakontsern Utilitas tootis 2019. aasta kolmandas kvartalis 183 000 MWh soojus- ja 80 000 MWh elektrienergiat, millest 250 000 MWh toodeti taastuvatest allikatest. Võrreldes 2018. aasta kolmanda kvartaliga kasvas rohelise energia toodang 13 protsenti. Roheliste energiaallikate kasutamisega on Utilitas üheksa kuuga piiranud CO2-heidet 445 000 tonni võrra võrreldes sama koguse energia tootmisega gaasist ja põlevkivist.

Utilitase kliendid tarbisid kolmandas kvartalis 147 000 MWh soojusenergiat, mida on 25 protsenti rohkem kui möödunud aastal samal perioodil. Kasvu taga oli võrreldes eelmise aastaga madalam septembrikuu keskmine välisõhutemperatuur ning teisalt suurenenud kliendiportfell. Eelmisel aastal liitus kaugküttega rekordiline arv uusi kliente, kokku 103 hoonet.

„Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks tõsta energiasektori efektiivsust ning propageerida taastuvenergia lahendusi, sealhulgas päikeseenergiat. Möödunud suvi oli Utilitase jaoks esimene, mil tootsime elektrit päikesest,“ ütles Utilitase kontserni juht Priit Koit. Tänavu käivitunud päikeseelektrijaam Tallinnas tootis kolmandas kvartalis 460 MWh ning jaama aastaseks tootmismahuks on hinnanguliselt 950 MWh, mille tagab 1,7 ha suurusele alale paigutatud 4134 päikesepaneeli. Jaama nominaalseks väljundvõimsuseks on arvestatud 950 kW.


Pildil: Utilitase koostootmisjaamad ja päikeseelektrijaam Tallinnas Väos
(foto: Maris Tomba)

Tööd alustas Utilitase kolmas koostootmisjaam

Tänavu oktoobris saab Tallinna kaugküttevõrk 60-aastaseks. Kui kaugkütte algusaegadel toodeti kogu soojus põlevkivist ja veel ligi tosin aastat tagasi sai pealinn kogu soojuse maagaasist, siis täna toodetakse üle poole Tallinna kaugküttesoojusest taastuvkütustest.  „Tallinna kaugküttevõrgu juubeli puhul on hea meel teatada, et tööd on alustanud Utilitase kolmas Tallinnas asuv koostootmisjaam, mis varustab kodusid taastuvkütusest toodetud soojuse ja elektriga,“ ütles Koit.

Utilitas investeerib 2019. aastal energia tootmise efektiivsuse ja keskkonnasäästlikkuse tagamisse, sealhulgas soojusvõrkude korrastamisse ja ehitamisse 40 miljonit eurot, sellest Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastus on 1,2 miljonit eurot.