Utilitas: tõhusa kaugkütte märgise taga on suurinvesteeringud

Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu aastakonverentsil tunnustati kõiki energiakontserni Utilitas kaugküttesüsteeme tõhusa kaugkütte märgisega. „Utilitas on teinud suurinvesteeringuid taastuvatele kütustele üleminekuks, soojuse- ja elektri koostootmisjaamade rajamisel ja elektritootmise heitsoojuse kasutamiseks hoonete kütmisel ning soojuse ülekande efektiivsuse suurendamisel,“ sõnas Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu tegevjuht Andrus Pirso tunnustuse üleandmisel.

Fotol (vasakult): Utilitas kontserni juht Priit Koit, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu (EJKÜ) tegevjuht Andrus Pirso ja EJKÜ juhatuse esimees Andres Veske.
Foto: Utilitas

„Märgise väljaandmise eesmärgiks on tunnustada ja motiveerida kaugküttevõrkudes taastuvenergia kasutust, tõhusat soojuse tootmist ja jaotamist ning tõsta esile kaugkütet kui efektiivset, keskkonnasõbralikku, mõistliku hinnaga ja mugavat soojusvarustuse viisi. Kaasaegne kaugküte on tiheasustusega piirkondades kõige turvalisem ja keskkonnasõbralikum kütteallikas,“ selgitas Pirso.

„Keskkonnasäästliku energiatootmise huvides arendame tootmisprotsesse ja võtame kasutusele kaasaaegseid tehnoloogiad. Utilitase viimaste aastate investeeringute tulemusel toodetakse meie kõigi kaugküttepiirkondade klientidele edastatav soojus enamuses kohalikest taastuvkütustest või kasutades koostootmisprotsessi jääksoojust,“ ütles Utilitase kontserni juht Priit Koit. „Möödunud aastal avasime teise koostootmisjaama ning tootmisüksustesse oleme paigaldanud suitsugaasi pesurid, mis võimaldavad kogu kütuses sisalduva energia efektiivselt ära kasutada,“ selgitas ta. „Tõhusa, taastuvatel allikatel põhineva kaugkütte laiem kasutamine on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti energiapoliitikaga ja sellel nähakse olulist rolli energiasõltumatuse ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamisel,“ tõi ta välja. „Meie tegevus elukeskkonna parandamisel kannab vilja edukas koostöös klientidega. Üha enam kaugküttetarbijaid oskab kliimaprobleemidele tähelepanu pöörata ja väärtustada võimalikult madalat hoone energiakasutuse CO2 jalajälge, mille piiramisel on kaugküttel märkimisväärne roll,“ märkis Koit.

Pirso sõnul on Eestis Euroopa Liidu keskmisest oluliselt paremini välja arendatud kaugküttesüsteemid ning Eesti on Põhjamaade kõrval selles valdkonna oluliseks suunanäitajaks. Eile tunnustati tõhusa kaugkütte märgisega esimest 14 ettevõtet ning kokku 41 kaugküttesüsteemi üle Eesti, mis on Euroopa Liidu Energiatõhususe direktiivi (2012/27/EL) kohaselt tõhusad kaugküttesüsteemid, kus soojuse tootmiseks kasutatakse vähemalt 50% taastuvenergiat, 50% heitsoojust, 75% koostoodetud soojust või 50% sellise energia ja soojuse kombinatsiooni.

Tõhusa kaugkütte märgised.
Foto: Aleksander Kuruson

„Nüüd tuleb üheskoos veelgi suuremate eesmärkide poole püüelda,“ lisas Pirso. „Aastaks 2030 peab 80% Eesti tarbitavast soojusest ja 50% elektrist olema toodetud taastuvatest energiaallikatest ning kaugküttesüsteemidega seonduvaid arenguid on mõistlik arutada koostöös – kaugküttefirmade, omavalitsuste ja tarbijate osalusel“, selgitas ta.

Eile toimunud Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu aastakonverentsil „Tõhus kaugküte ja –jahutus – keskkonnasõbraliku linnaenergia nurgakivi“ arutlesid Eesti ja Euroopa kaugkütte eksperdid energiamajanduse tulevikku ning kaugkütte rolli olulisust.