5 põhjust, miks eelistada kaugkütet

Suurim Eesti taastuvenergia tootja ja kaugkütteteenuse osutaja Utilitas varustab ööpäevaringselt sadu tuhandeid inimesi keskkonnasõbraliku kaugkütte ja elektrienergiaga. Selleks kasutame võimalikult suures osas taastuvaid kütuseid, sh puidujäätmeid. 60% Eesti elanikest kasutab kaugkütet ja see kütteviis sobib kõige paremini just linnadesse ja mujale tihedama asustusega piirkondadesse. Toome kokkuvõtlikult välja, mis on need viis peamist põhjust, miks just kaugkütet eelistada.

1. Kaugküte on kindel ja muretu

Ilma kütteta ei saaks inimesed harjumuspäraselt elada ning selle kättesaadavus ning varustuskindlus on esmatähtsad. Kaugküte vastab nendele nõudmistele ning soojus on klientidele kättesaadav vajalikul hulgal ja ajal. Kaugküttekliendid saavad olla kindlad, et nende kodu on küttega kindlalt varustatud ja vastab keskkonnanõuetele ka aastakümnete pärast. Kaugkütte teevad töökindlaks oma ala tippspetsialistid, kogenud insenerid. Investeeringud hoiavad süsteemi kaasaegsena ja kõrgtehnoloogilised lahendused tagavad iga olukorra ja ilmaga kliendile vajaliku temperatuuri. Kliendi vastutada ning hooldada on vaid majasisene küttesüsteem ja soojussõlm. Kaugkütet on kerge ja mugav kasutada, kuna kliendil ei ole vaja muretseda kütuse ostmise, katla seadistamise ega hooldamise pärast.

2. Kaugküte on keskkonnasõbralik

Linnade õhk oleks kordades saastatum, kui kõik Eesti kaugküttetarbijad, sealhulgas Utilitase soojust kasutavad ligi 5000 hoonet, kasutaksid lokaalseid küttelahendusi. Ainuüksi 2019. aastal piiras Utilitas kohaliku puiduhakke kasutamisega CO₂ heidet 650 000 tonni võrra – see kogus oleks paiskunud õhku juhul, kui samasugune hulk energiat oleks toodetud gaasist ja põlevkivist.

2019. aastal lisandus energiakontserni Utilitas võrkudega rekordilised 112 hoonet üle Eesti, mille kõik kaugkütte tarbijad aitavad kaasa meie elukeskkonna puhtamana hoidmisele.

Utilitase klientide hulgas on korter- ja eramaju, koole, lasteaedu, büroohooneid, riigiasutusi, spordihalle, ujulaid, kaubanduskeskusi, hotelle, haiglaid ja sotsiaalasutusi. Viimaste aastate soojusetarbimise vähenemine näitab, et üha rohkem kliente pöörab energiasäästlikkusele tähelepanu – maju soojustatakse ja seadmeid uuendatakse. See tagab kvaliteetse sisekliima ja energia optimaalse tarbimise.

Tänapäevased katlamajad on väga kõrge kasuteguriga ja kaugküttevõrgud säästavad energiat. Kaugküttekatlamajades ja koostootmisjaamades kasutatakse kütuse põlemisest tekkiva suitsu puhastamiseks efektiivseid filtreid ja suitsugaasipesureid, tänu millele väljub korstnast 160-kraadise veeauru asemel 50-kraadine veeaur. Energiatootmise protsessid on kontrollitud ja vastavad rangetele keskkonnanormidele.

3. Kaugküte ei sõltu impordist

Utilitas kasutab võimalikult palju taastuvaid kütuseid, mida saab siitsamast Eestist, kohalikest metsa- ja puidutööstusjääkidest, mis muidu kasutust ei leia. Hakkpuitu valmistatakse Eestis ja sellega toetatakse kohalikku tööhõivet ning selle kasutamisega jääb raha kohalikku majandusse.

Tänu kohalikule toormele oleme sõltumatumad naftahindade kõikumistest. Hakkpuit on roheline ja soodsaim kütus soojusmajanduses, selle hind on ajalooliselt olnud maagaasi ja põlevkiviõli hinnaga võrreldes stabiilsem.

Utilitas kasutab enamasti hakkpuitu kõigis kaheksas linnas, kus ettevõte teenust pakub: Valgas, Jõgeval, Raplas, Keilas, Haapsalus, Kärdlas, Tallinnas ja Maardus.

4. Kaugküte muudab Eesti puhtamaks

Tõhusa, taastuvatel allikatel põhineva kaugkütte laiem kasutamine on kooskõlas Euroopa Liidu energiapoliitikaga ning sellel nähakse olulist rolli energiasõltumatuse ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamisel. Kliimapoliitika mõjutab ka kinnisvaraarendajaid. Riiklik energia- ja kliimakava soosib fossiilsetest kütustest loobumist taastuvkütuste kasuks ja aastaks 2030 on seatud siht, et 63% Eestis tarbitavast soojusest ja 42% kogu tarbitavast energiast peab olema toodetud taastuvatest allikatest. Utilitas annab selle saavutamisse oma suure panuse, toetades oma tegevusega kasvuhoonegaaside heite vähendamist ning taastuvkütuste laialdast kasutamist soojuse ja elektri tootmisel.

5. Kaugküte on konkurentsivõimeline

Kaugkütte hinnastamine on läbipaistev, sest see lähtub kaugkütteseadusest ja Konkurentsiameti regulatsioonist ning arvestab reaalseid tootmiskulusid. Konkurentsiamet kehtestab konkreetses piirkonnas piirhinna, millest kõrgemalt soojust müüa ei tohi.

Kaugküttega majas on küttesüsteemi hoolduskulud ja vajalikud investeeringud väiksemad kui mõnd teist kütteliiki kasutades – soojussõlm on odavam ja selle hooldamine on lihtsam. Efektiivsust tõstab ka kaugkütte kasutajate arv – mida rohkem on kasutajaid, seda soodsam see kõigile on.

Kliendi lõpphind aga sõltub tarbimiskogusest – mida külmem on ilm, seda rohkem köetakse. Aga mitte ainult! Kahel ühesugusel hoonel võivad kulud erineda, sest lisaks välisõhutemperatuurile mõjutavad tarbimis- kogust maja küttesüsteemi seisukord, hoone renoveeritus või energiaklass ja elanike soov sisetemperatuuri osas – ühe kraadi võrra sisetemperatuuri alandamine vähendab 5% küttekulusid. Ei tohi unustada, et ka sooja vee tarbimise maht mõjutab soojuse kulu ning mida teadlikumalt elanikud sooja vett tarbivad, seda optimaalsem soojuse kulu on.

Artikkel ilmus 25.03.20 ajakirjas Elamu- ja Korteriühistu.