Elu on mugav, kui küttesüsteem on korras

Kaugkütteettevõtete ja nende klientide ühine huvi on hästi toimiv ja efektiivne soojusvõrk ning kõigile võrdselt jagunev soojus. Selleks, et kaugküte tagaks ruumides sobiva temperatuuri ja jaotuks hoones ühtlaselt, on vaja soojussõlm ja küttesüsteem korras hoida.

Keskkonnasõbralik kaugküttesoojus on alati kättesaadav vajalikul hulgal ja ajal. Kaasaegse kaugküttesüsteemi korral ei pea inimesed kodu küttelahenduse pärast mingit muret tundma, sest hoonet varustatakse ühtlaselt soojusega ja teiste küttelahenduste järele vajadust ei ole. Kvaliteetse kütteteenuse pakkumist võivad takistada aga hoone vananenud ning seadistamata küttesüsteem ja soojussõlm.

Kui küttesüsteem on kaasajastatud ja korras, jaotub soojus hoone ruumides ja korrustel ühtlaselt ning kusagil pole ebameeldivat ala- või kulukat ülekütmist. Korrektselt seadistatud küttesüsteem tagab ruumides just sellise temperatuuri, nagu elanikud soovivad.

Soojussõlm on hoone süda

Soojussõlmest sõltub kogu hoone sisekliima. See on seadmestik, mille abil on hoone ühenduses kaugküttevõrguga ja seal toimub ka soojuse ülekandmine hoone küttesüsteemile. Kui hoones on amortiseerunud soojussõlm või sel puudub automaatika, tasub see ökonoomsuse nimel välja vahetada kaasaegse täisautomaatse soojussõlme vastu.

Kui küttesüsteemi pole kaasajastatud, võivad soojussõlme komponendid olla vananenud, soojusvaheti pinnad saastunud, küttesüsteemis õhk, süsteem tasakaalustamata, radiaatorid sobimatud vmt – need kõik muudavad kütmise ebaökonoomseks ja tõstavad küttekulu. Selleks, et soojussõlm ja küttesüsteem toimiksid tõhusalt, tuleks vana süsteem või selle komponendid välja vahetada ja uus lahendus korrektselt seadistada.

Kui leiate, et hoone küttesüsteem või soojussõlm ei tööta korrektselt või on vananenud, soovitame võimalike probleemide ennetamiseks ja olukorra hindamiseks tellida küttesüsteemi ülevaatus. Selle käigus kontrollivad küttesüsteemidega tegelevate ettevõtete spetsialistid soojussõlme, küttetorustiku ja radiaatorite olukorda ning teevad ülevaate küttesüsteemi kui terviku hetkeseisust. Pärast lihtülevaatust saab teha järelduse, kas ja millised peaksid olema esimesed sammud soojussõlme ning küttesüsteemi parema ja ökonoomsema töö tagamiseks.

Mida tehakse küttesüsteemi ülevaatuse käigus?

  • Küsitletakse hoone esindajat küttesüsteemi toimimise kohta.
  • Vaadatakse visuaalselt üle soojussõlm, osa torustikust ja osad radiaatorid.
  • Kontrollitakse, milliseid radiaatoreid kasutatakse, mis seisus need on, millal paigaldatud, kas neil kasutatakse termostaatventiile.
  • Vaadatakse üle, kas kaugküte on sõltuva või sõltumatu ühendusega, kas hoones kasutatakse ühe- või kahetorusüsteemi.
  • Tehakse ülevaade, mis materjalist ja millal on ehitatud küttesüsteem, kas see on isoleeritud, mis seisukorras see on, kas küttesüsteemi on võimalik tasakaalustada, kas seda on võimalik õhutada.
  • Uuritakse, millal on soojussõlm paigaldatud, kas seal on komponente vahetatud, mis seisus on sõlm, mis põhikomponendid kasutusel on jms.
  • Koostatakse lühidokument, mis annab ülevaate küttesüsteemi hetkeseisust.
  • Antakse hoone esindajale suunised, kas ja kuidas hoone küttesüsteemi parendada ja soovitatakse, milliseid samme esmalt võtta.

Pilt: Cetethermi soojussõlm

Kaasajastatud kaugküte on mugav

Kaugküttega hoone soojuse reguleerimine on lihtne ja mugav tänu automatiseeritud süsteemidele. Kui häälestada automaatika soovitud režiimile, reguleerib see ise hoone kütmist vastavalt välisõhu temperatuurile. Kui väljas on soe, lülitab automaatika kütte välja, vähendades soojuse tarbimist, ning vastupidi.

Ideaalis võiks panna termomeetri või temperatuurianduri igasse ruumi, aga igas kodus peaks olema vähemalt üks. Termomeetri abil saab toatemperatuuri jälgida ja teha kütmisel teadlikke otsuseid. Kui ruum tundub jahe, siis on võimalus kontrollida, kas toa temperatuur on normi piires (21–23°C) ja mõelda edasi, kas jahedustunnet põhjustab just see või on asi milleski muus.

Ükshaaval saab kütet reguleerida nendes ruumides, mille radiaatoritel on termostaadid. Kui tuba on normaaltemperatuurist soojem, võiks keerata termostaati natuke rohkem kinni. Pärast termostaadi reguleerimist tasub toatemperatuuri kontrollida uuesti järgmisel päeval, sest ruumi temperatuur ei muutu hetkega. Protsessi tuleks korrata, kuni toatemperatuur on paras. Termostaat hoiab pidevalt ühtlast temperatuuri ja tõenäoliselt pole seda vaja reguleerida, kui välistemperatuur muutub. Kui väljas läheb külmemaks, tuleb soojussõlmest hoone radiaatoritesse kuumemat vett ja toa temperatuur püsib ikka sama. Muu hulgas aitavad igas ruumis olevad termostaadid hoida nii päikesepoolsetes kui ka varju jäävates ruumides ühtemoodi sobivat sisekliimat.

Igal juhul saavad kaugküttekliendid olla kindlad, et nende kodud on soojad iga ilmaga. Neil tuleb vaid hoida korras ning korrektselt seadistada enda kodumaja küttesüsteem ja soojussõlm.

Artikkel ilmus 2021. a aprillis Elamu ja Korteriühistu ajakirjas.