Kaasajastatud kaugküttesüsteem säästab nii aega kui ka loodust

Kui olete mõelnud, et teie elamus võiks olla kütteviis, millega ei pea ise pidevalt tegelema, see oleks probleemivaba ning ka loodussõbralik, siis on sobivaks valikuks kaugküte. Kütteteenuse muudavad mugavaks automatiseeritud süsteem ja kaasaegne soojussõlm.

Automatiseeritud kaugküte on mugav ja säästlik

Inimese kõige hinnalisem taastumatu ressurss on aeg. Kui kasutad kaugkütet, ei pea oma aega kulutama hoone kütmisele.

Kaugküttega hoone soojuse reguleerimine on lihtne ja mugav, sest see on paljudes hoonetes automatiseeritud. Korralikult reguleeritud soojussõlme ei pea sageli kontrollima ega seadistama. Kui oled ühe korra automaatika soovitud režiimile häälestanud, reguleerib see ise hoone kütmist sõltuvalt välisõhu temperatuurist. Kui väljas on soe, lülitab automaatika kütte välja ja vähendab soojuse tarbimist ning vastupidi. See vähendab ka tarbimiskogust, mis omakorda hoiab kokku kulusid.

Individuaalsemalt saab tarbimist reguleerida nendes ruumides, kus radiaatoritel on termoregulaatorid. Nende abil saab oma soovi järgi ruumi temperatuuri tõsta või alandada. Muu hulgas aitavad ruumipõhised regulaatorid hoida sobivat sisekliimat samal ajal nii päikesepoolsetes kui ka varju jäävates ruumides. Ruumi temperatuuri langetamine 1°C võrra vähendab küttekulu ligikaudu 5%.

Kliendi küttekulu sõltub tarbimiskogusest. Seda mõjutavad peale ilma ka paljud teised tegurid: hoone tehniline seisukord, küttesüsteemi korrektne seadistus ja ka sooja vee tarbimine. Ligi 30% aastasest soojustarbimisest kulub vee soojendamiseks. Mida läbimõeldumalt tarbitakse sooja vett, seda optimaalsemad on kulud.

Cetethermi soojussõlm

Kaasaegne soojussõlm ei vaja inimese sekkumist

Kaugkütteklient ei pea muretsema kütuse ostmise, katelde seadistamise ega hooldamise pärast. Kaugkütteteenuse korral peab klient hooldama vaid majasisest küttesüsteemi ja soojussõlme.

Soojussõlm on hoone süda, millest sõltub kogu hoone sisekliima. See on seadmestik, mille abil hoone on ühenduses kaugküttevõrguga ja kus toimub soojuse üleandmine. Kui hoones on amortiseerunud soojussõlm või puudub sel automaatika, tasub see välja vahetada kaasaegse täisautomaatse soojussõlme vastu.

Automaatne soojussõlm reguleerib ruumide temperatuuri vastavalt välisõhutemperatuurile ning põhimõtteliselt ei vaja inimese sekkumist. Soojussõlme kaasajastamisega köetakse hoonet mugavalt ja ökonoomselt. Soojussõlme võib vahetada aastaringselt, aga soovitatavalt siis, kui välistemperatuur ei lange alla –5°C.

Miks vahetada vana soojussõlm välja automaatjuhtimisega sõlme vastu?

  • Kaasaegne soojussõlm ei vaja pidevat sekkumist ning reguleerib seadistatud küttegraafiku järgi ise ruumide temperatuuri, lähtudes välisõhu temperatuurist.
  • Automaatses soojussõlmes saab seadistada päevase ja öise kütterežiimi, mis tagab soovitud sisetemperatuuri.
  • Uue soojussõlmega saab vältida kevadel ja sügisel levinud üle- ja alakütmist.
  • Väheneb hoone küttetorustiku ja küttekehade korrosioonioht.
  • Tarbevee temperatuur püsib ühtlane.
  • Seadmed on kompaktsed ega tekita müra.
  • Kaasaegne soojussõlm võimaldab küttesüsteemi tasakaalustada, nii et soojus jaotub majas ühtlaselt.
  • Investeering tasub end ära lühikese aja jooksul.

Kaugküte on probleemivaba ja keskkonnasäästlik

Kaugküttesoojus on klientidele kättesaadav vajalikul hulgal ja ajal. Kaugkütte töökindluse tagavad kogenud insenerid, investeeringud ja kõrgtehnoloogilised lahendused.

Utilitase kaugküte pakub klientidele kindlustunnet ja muretut elu, toimides ööpäev läbi ja ka kriiside ajal. Utilitase koostootmisjaamades ja katlamajades on tänapäevane kõrgtehnoloogia ja kogu kaugküttevõrk on kaugjuhitav. Kui rahvusvaheliste kriiside ajal suletakse piirid ning seatakse siseriiklikud piirangud, toimib kaugküte edasi, sest kütusetarne on tagatud ning suure süsteemi juhtimine on võimalik ka distantsilt.

Kõige suurem äärmuslike ilmaolude põhjustaja on fossiilsete taastumatute kütuste põletamine. Mida vähem inimesed üldiselt tarbivad, seda parem on keskkonnale. Samas on tubade soojashoidmine Eesti kliimas hädavajalik. Sobivat toatemperatuuri nautides ei tohiks aga keegi meist unustada, et sama oluline on taastuvenergia kasutamine. Utilitas toodab ja jaotab soojust ja elektrit võimalikult väikese ökoloogilise jalajäljega. Sinu suur samm Eesti ja maailma kliima stabiilsena hoidmiseks on taastuvaid kütuseid kasutava kaugkütteteenuse valimine.

Utilitas toodab üle poole soojusest väheväärtuslikest kodumaistest puidujäätmetest. Kütuseks kasutatav hakkpuit saadakse metsa- ja puidutööstusjääkidest, mis muidu kasutust ei leia. Ainuüksi 2019. aastal piiras Utilitas hakkpuidu kasutamisega CO2 heidet 650 000 tonni võrra. See kogus oleks paiskunud õhku, juhul kui sama hulk energiat oleks toodetud gaasist või põlevkivist. Lisapuhastajatena kasutab Utilitas suitsugaaside pesureid, mis vähendavad heitmeid kolm korda.

Hoone liitmine kaugküttega

Kaugküte on kõige säästlikum energialahendus linnades, tiheasustusega piirkondades. Sellega on mugav liituda, kui hoone asub kaugküttetorustiku läheduses.

Kaugküttega on võimalus liituda siis, kui plaanite hoone täielikult renoveerida või teenusepakkujat vahetada. Kui kasutate lokaalkütet, aga mugavus, kindlus ja loodussäästlikkus on olulisemad, siis on võimalus vahetada oma senine kütteviis kaugkütte vastu.

Utilitase kaugküttega liitumiseks on võimalik vajalike dokumentide ja vormidega kodulehel tutvuda ning pöörduda firma kogenud spetsialistide poole. Nemad aitavad välja selgitada liitumise võimalused ja liita hoone edukalt kaugküttevõrguga.

Kõikide küsimustega pöörduge Utilitase klienditoe poole info@utilitas.ee, tel 610 7107.

TASUB TEADA

  • Süsihappegaas (CO2) on kasvuhoonegaas, mille kuhjumisel atmosfääri tekivad kliimasoojenemine ja -muutused. Taastumatute fossiilkütuste põletamine on suurim CO2 emissiooni allikas.
  • Puidujäätmetega kütmine on süsinikuneutraalne. See tähendab, et kui puidujäätmed jätta metsa alla kõdunema, siis eralduks sellest samapalju CO2 kui nendega katlamaja kütmisel. Seetõttu on rahvusvaheliselt kokku lepitud, et hakkpuiduga kütmine on CO2 vaba.Tuule- või päikeseparkide rajamise mõju on keskkonnale kordi väiksem kui fossiilkütuste tootmise ning nende kasutamise mõju.
  • Sõltuvalt tehnoloogiast toodavad tuulikud või päikesepaneelid nende tootmiseks vaja läinud energia tagasi u 6–18 kuuga.