Meretuulepargid – energiasõltumatus viie aastaga

Peaaegu kümme aastat on Eesti vaadanud pealt, kuidas mujal Euroopas arendatakse taastuvenergeetika võimsusi, sealhulgas rajatakse aastas sadu maismaa ja kümneid meretuuleparke. Venemaa poolt tekitatud energia- ja julgeolekukriis muutis olukorda pöördeliselt ning nüüd tuleb Eestil kiiresti tegutseda, et mitte rongist maha jääda.

Allikas: WindEurope

Eestile loovad soodsad eeldused taastuvenergia tootmise arendamiseks nii geograafiline asukoht, hõre asustus kui ka klimaatilised tingimused. Läinud aastal nägi ilmavalgust Rohetiigri energia teekaart, mis sündis kohalike teadlaste ja turul tegutsevate ettevõtjate koostöös ning kuhu andsid oma panuse ka Utilitase eksperdid. Töögrupp analüüsis elektri, soojuse ja transpordikütuste kasutamist ja tootmist ühtse tervikuna ning pakkus välja teekonna kliimaneutraalsuse saavutamiseks aastaks 2040. Ühe põhijäreldusena leiti, et Eesti jaoks on väga oluline lisada juurde elektri tootmisvõimsusi, sest elektri nõudluse kasv on lähikümnenditel suur – tarbimise kasvu toidab nii transpordi- kui ka soojussektor.

Tuuleenergia on võtmetähtsusega

Eestis toodetakse enamik elektrist endiselt fossiilsetest kütustest, näiteks põlevkivist. Tootmisvõimsuste ebapiisava rajamise, kõrgetest CO2 hindadest põhjustatud põlevkivielektri pärsitud konkurentsivõime ja vanade tootmisseadmete amortiseerimise tõttu oleme muutunud elektri eksportijast elektri importijaks. 2021. aastal tootsid kohalikud elektrijaamad 6,3TWh elektrit, kuid tarbimine ulatus Eestis ligi 9TWh-ni. Taastuv­energia osakaal on küll kasvanud, kuid kattis mullu siiski vaid 27% lõpptarbimisest.

Utilitas toetab Rohetiigri ambitsioonikat elektritootmise stsenaariumi ning uute taastuvenergia tootmisvõimsuste kiirendatud rajamist. Võtmetähtsusega on tuuleenergia arendamine, sest nii saame kõige kiiremini vajalikus mahus uusi, aasta ringi töötavaid elektrivõimsusi.

Eeldusel, et riik ja kohalikud omavalitsused teevad arendajatega tõhusat koostööd ja kiirendavad planeerimis- ja loamenetlusi, saaks viie aastaga maismaa tuuleparkide mahu võrreldes praeguse tasemega neljakordistada ning rajada meretuulepargid võimsusega 2,7 gigavatti. Sisuliselt tähendaks see, et maismaale tuleks rajada lisaks olemasolevatele teist sama palju tuulikuid ehk ca 145 tükki. Merele piisaks 180st 15megavatisest tuulikust, et seatud sihid saavutada. Selline lisatootmisvõimsus võimaldab Eestil saada elektri netoeksportijaks, aitab saavutada kogu energiamajanduses bilansilise süsinikuneutraalsuse eesmärgid ja loob koos teiste investeeringutega eeldused tulevaste elektrienergia hinnašokkide vältimiseks.

Taastuvenergeetika tehnoloogiatest räägib tuuleparkide kasuks ka see, et need suudavad energiat toota nii päeval kui öösel, suvel kui talvel. Talvel, mil elektrivajadus on suurem, on nende tootlus meie kliimas parim. Eriti suure potentsiaaliga on meretuulepargid, mille ehitamine ja hooldamine on küll maismaatuuleparkidega võrreldes kallim, kuid mis on merel puhuvate tuulte tõttu tootlikumad.

Utilitase arendatav Saare-Liivi meretuulepark hakkab tootma elektrit alates hetkest, kui tuule kiirus on 3 m/s, mis on inimesele vaevu tunnetatav. Samuti tuleb arvestada, et kõrgemates õhukihtides on tuul tunduvalt püsivam ja tugevam kui merepinnal. 2028. aastal toodaks Saare-Liivi meretuulepark hinnanguliselt 5 TWh elektrit, mis on umbes 60% kogu tänasest Eesti aastasest elektritarbimisest.

Meretuulepargid võivad kõlada Eestis veel uuenduslikuna, kuid Euroopa riikides on tänaseks paigaldatud kokku enam kui 5000 meretuulikut ja Taani esimene meretuulepark avati juba aastal 1991. Eriti oluline roll on meretuuleparkidel elektri tootmisel Suurbritannias ja Taanis. Tänase ülemaailmse energiakriisi tõttu on Euroopas, aga ka Aasias ja Ameerikas suisa meretuuleparkide rajamise buum ning järgnevatel aastatel suureneb tuuleenergia tootmine merel hüppeliselt.

Eestis on suurepärased tingimused meretuuleparkide rajamiseks – meil on palju madalat merd, kus on head tuuleolud. See tähendab, et tuuleparke on lihtsam hooldada ja tuulikud on töös 97-98 protsendil aastast. Taastuv­energeetikavõimsuste lisandudes on rajamisel ka elektri salvestuslahendusi, see valdkond on kogu maailmas äärmiselt kiiresti arenev ja potentsiaalseid lahendusi on ka Eestis töös juba mitmeid.

100% taastuvenergia riik

Kuigi Eestis on meretuuleparke arendatud juba alates 2007. aastast, siis siiani pole ükski projekt jõudnud ehituseni. Põhjused on ennekõike regulatiivsed (liiga pikk planeeringute ja lubade menetlemine), aga ka majanduslikud (investeeringu pikk tasuvusaeg) ja inimlikud (üksikute kohalike elanike vastuseis uutele tuuleparkidele).

Venemaa agressioon ja hädavajalik rohepööre energeetikas annavad meile täna uue võimaluse ambitsioonikad projektid lõpuks ellu viia. Need on kriisid, mida ei tohi raisku lasta. Eestil on praegu võimalus saavutada energiasõltumatus ja minna üle taastuvenergiale. Miljarditesse eurodesse ulatuvad investeeringud meretuuleparkidesse turgutavad majanduskasvu, elavdavad kohalikku tööhõivet, jätavad siseriiklikusse majanduse iga-aastaselt sadu miljoneid eurosid ja loovad eeldused uute tööstusharude tekkeks. Meretuuleparkide rajamisega saaksime luua viie aastaga olukorra, kus kogu Eestis tarbitav elektrivajadus on kaetud taastuv­energiaga. Eesti uus rahvusvaheline edulugu võiks olla: 100% taastuvenergia riik.

KOMMENTAAR: Rene Tammist, Utilitas Wind juhatuse liige

Lisainfo: www.saareliivituulepark.ee 

Meie Saare-Liivi meretuulepargi arendus edeneb tempokalt. Utilitas Wind on sõlminud lepingud kõigi Saare-Liivi meretuulepargi hoonestusloa algatamise otsuses välja toodud keskkonnauuringute teostamiseks ja suurem osa uuringuid on juba käimas. Augusti alguses saatis Utilitas Wind keskkonnamõjude hindamise programmi TTJA-le avalikustamise korraldamiseks ning programmi avalik väljapanek ja arutelud toimuvad plaanide kohaselt juba tänavu sügisel.

Utilitas on esitanud taotlused ka mereala planeeringu tuuleenergia arendusaladel tuuleparkide arendamiseks. Nüüd kui riiklik merealaplaneering on kehtestatud, siis usume, et saame ka nendel aladel tuuleenergia arendustega edasi liikuda.

Meretuulepargid on Eestis uus asi ja kogu see protsess nõuab väga paljude osapoolte tihedat koostööd. Ootame ametkondadelt koostöövalmidust ja mõistmist meretuuleparkide vajalikkuse osas. Kõik osapooled peaksid praegu kaasa mõtlema, kuidas tuule- ja laiemalt taastuvenergia võimsuste rajamise protsessi kiirendada.

Ainus viis elektri hinda alla saada on rajada uusi tootmisvõimsusi. Kõiki lubasid saaks ja tuleks menetleda kiiremini. Euroopa Komisjon koostas pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse plaani REPowerEU, milles liikmesriikidel soovitati oluliselt kiirendada loamenetlusi, näiteks võiks paljude erinevate lubade asemel teha meretuuleparkidele üks koondloa menetlus. Vaja on otsustusjulgust. Kui nõutavad uuringud on läbiviidud ning vajadusel määratud leevendusmeetmed, siis tuleks mõjude hindamine heaks kiita ja ehitamiseks vajalikud load väljastada. Väga oluline on lahendada võrguga liitumise küsimused. Väljaehitatud võrk on ühiskondlik ressurss, mida peaks saama kasutada need, kes selleks ka tegelikult valmis on. Praegu on liiga suur hulk võimsusi lihtsalt broneeritud.

Lugu ilmus 1. septembril 2022 Äripäeva väljaandes “Kõik energiast”