Koos suudame kliimasoojenemise peatada
Meie missioon on süsiniku nullheite saavutamine – nii aitame säilitada keskkonda, kus ka tulevastel põlvkondadel on jätkuvalt hea elada
Utilitas töötas 2021. aastal välja süsinikneutraalsuse strateegia “Vähesest nulli”
Meie eesmärk on hiljemalt aastaks 2030 vähendada energiatootmisega kaasnevaid kasvuhoonegaaside heitmeid nullini ning kohaneda kliimamuutuste mõjudega. Selleks asendame fossiilsete imporditavate kütuste kasutamise kohalike taastuvenergiaallikatega. See toob kaasa ettevõtte tegevuse pikaajalise jätkusuutlikkuse, tõstab energiajulgeolekut ning tagab energia taskukohasuse.
Rohepöördesse oleme investeerinud
ligi pool miljardit eurot
Tänu investeeringutele ja uutele taastuvatele energiaallikatele, vähendasime süsinikujalajälge 2021. aastaks 70%. Utilitase CO2 heitkogused on juba praegu väga madalal tasemel (<75 g CO2/kWh).
Utilitase süsiniku jalajälg jaguneb tinglikult kolmeks
Arvutamiseks kasutatakse Koyoto protokolli CO₂ heitkoguste arvestamise ja aruandluse juhendit, heitsoojuse heitmete arvutamiseks Euroopa standardit EN 15316-4-5:2017.
Ulatus 1
CO2 heitmed, mis tekivad kütuse põletamisel
Ulatus 2
CO2 heitmed, mis tekivad meie poolt tarbitava elektri ja soojuse tootmisel
Ulatus 3
CO2 heitmed, mis on tingitud teistelt energiatootjatelt ostetud soojuse tootmisest, kütuse tootmisest, materjalide kasutamisest ja tootmisseadmete hooldusest
2001 aasta CO₂ jalajälje suurus tuh.tonni CO₂ ekvivalent, kokku 272 026
Kuidas Utilitas süsinikneutraalsuse saavutab?
Süsinikneutraalsuse saavutamiseks tuleb meil veel investeerida üle 500 miljoni euro, millest suurem osa läheb energiatõhususe suurendamisele ja uute taastuvate energiaallikate laiemaks kasutuselevõtuks.
Kuidas Utilitas süsinikneutraalsuse saavutab?
Süsinikneutraalsuse saavutamiseks tuleb meil veel investeerida üle 500 miljoni euro, millest suurem osa läheb energiatõhususe suurendamisele ja uute taastuvate energiaallikate laiemaks kasutuselevõtuks.
2008
Suurem osa energiast oli toodetud fossiilsetest kütustest ja
meie süsiniku jalajälg oli u 200g CO2/kWh.
Vaid ligi 10% kogu energiast toodeti taastuvatest allikatest.
2008-2020
Kuni aastani 2020 on jõuliselt investeeritud taastuvkütustel töötavatesse energiaallikate rajamisse. Kaugküttevõrku on lisandunud biomassil ja olmejäätmetel töötavad koostootmisjaamad, mis vähendasid maagaasi kasutamist ning süsinikujalajälge.
Ehitasime Tallinnasse kolm biomassil töötavat koostootmisjaama
Võtsime kasutusse olmejäätmetest toodetud elektri heitsoojuse
Rekonstrueerisime kaugküttetorustikke
Lisasime tootmisüksustele väiksed päikesepargid
2020-2025
Rajame päikese- ja tuuleparke
Arendame kaugjahutust
Kasutame ära heitsoojust
Panustame jätkuvalt kaugküttetorustike rekonstrueerimisse
Energianõudluse ja pakkumise nutikas juhtimine
Arendame energiasalvestust
2025-2030
Usume sektoritevahelise sidumise edendamisse ning uute tehnoloogiate ja innovatsiooni ära kasutamisse nutikaks nõudluse ja pakkumise juhtimiseks. Kui sellest kõigest ei piisa, siis hüvitame enda poolt tekitatud heitmed teistes valdkondades süsinikuheite vähendamisega.
Taastuvenergia lisanduvad võimalused
Võrkude rekonstrueerimine
Süsinikuheitmete hüvitamine
Biogaasi kasutamine
Suuri tegusid tehakse koos
Ambitsioonika plaani täitmisel on suur roll ka meie klientidel, kohalikel omavalitsustel, riigiasutustel ja teistel partneritel.
Liitu kaugenergiaga
