Utilitas tootis kolmandas kvartalis 95% energiast taastuvkütustest

Eesti suurim taastuvenergiatootja Utilitas tootis 2020. aasta kolmandas kvartalis 160 000 MWh soojus- ja 96 000 MWh elektrienergiat, millest 95% toodeti taastuvatest allikatest.

Pildil: Utilitase soojuse ja elektri koostootmisjaamad ja päikesepark Tallinnas, Väos.

Pildil: Utilitase soojuse ja elektri koostootmisjaamad ja päikesepark Tallinnas, Väos

Energiakontserni kliendid tarbisid kolmandas kvartalis 133 000 MWh soojusenergiat, mida on 9% vähem kui möödunud aastal samal perioodil. Tarbimislanguse taga oli võrreldes eelmise aastaga soojem september ning mõningast mõju avaldas COVID-19st tingitud tarbimise vähenemine hotellides ja teistes avalikes hoonetes.

Elektritootmine suurenes samal perioodil võrreldes mullusega 14 000 MWh võrra, mis tähendab 17% kasvu. Elektrienergia tootmise kasvu võimaldas täiendavate võimsuste rajamine. Lisaks koostootmisjaamadele käitab Utilitas Tallinna linna piirides pealinna suurimat päikeseelektrijaama, mis tootis kolmandas kvartalis 430 MWh elektrit.

Taastuvenergiaallikate kasutamisega on Utilitas üheksa kuuga piiranud CO2-heidet ligi 524 000 tonni võrra, võrreldes sama koguse energia tootmisega gaasist ja põlevkivist. Selline kogus on võrreldav 170 000 keskmise läbisõiduga auto tekitatud heite kogusega sama perioodi jooksul.

„Euroopa Komisjon tutvustas septembris uut ambitsioonikat plaani, milles nähakse ette kasvuhoonegaaside heitmete vähendamist aastaks 2030 40% asemel vähemalt 55% võrra. Energiasektoril on selles protsessis juhtiv roll – tõsta tuleb efektiivsust ja võtta kasutusele uusi taastuvenergiavõimsusi,“ ütles Utilitase kontserni juht Priit Koit.

„Utilitasel on selge strateegia, kuidas kliimaeesmärke täita. Oleme avanud ja avamas uusi päikeseparke ning asendanud fossiilsed kütused maksimaalses ulatuses biomassiga, kasutades kütusena metsa- ja puidutööstuse jäätmeid, mis muidu rakendust ei leiaks. Samuti uurime aktiivselt võimalusi tuuleenergia võimsuste rajamiseks,“ selgitas Koit.

Aasta esimese kolme kvartaliga on liitunud Utilitase kaugküttevõrkudega 44 uut hoonet, mille soojusvõimsus on 17 MW. Septembri lõpu seisuga varustas Utilitas kaugküttesoojusega 4977 hoonet, sealhulgas ligi 174 000 kodumajapidamist.

„Lisaks kaugkütteteenuse pakkumisele arendame aktiivselt kaugjahutusteenust ning rajame Tallinnasse kaugjahutuse taristut. Esimesena liitus Fahle kvartal ja arendustööd on käimas Ülemiste City ning Tallinna kesklinna suunal. Kaugjahutus on tõhus ja kõrge varustuskindlusega jahutusviis, mis on keskkonnanõuetele vastav ka aastakümnete pärast,“ sõnas Koit.

Utilitas investeerib 2020. aastal energia tootmise efektiivsusesse ja keskkonnasäästlikkusse, soojusvõrkude korrastamisse ning ehitamisse kuni 35 miljonit eurot.

Utilitas toodab soojust ja elektrit ning pakub kaugkütteteenust kaheksas linnas üle Eesti: Tallinnas, Raplas, Haapsalus, Kärdlas, Valgas, Jõgeval, Keilas ja Maardus. Utilitase soojustorustiku pikkus ületab 530 kilomeetrit. Grupi ettevõtted käitavad 27 katlamaja, kolme biokütusel töötavat koostootmisjaama ja ühte päikeseelektrijaama. Gruppi kuuluvad kaugkütteettevõtted AS Utilitas Tallinn, AS Utilitas Eesti ning Tallinnas soojust ja elektrit tootev OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam.