Innovatsioon ja tehnoloogia muutsid kaugkütte Eesti edulooks

Kui näeme kusagil lahtikaevatud soojatrassi, mõtleme keskküttele kui nõukaaegsele pärandile. Kuid Eesti suurim soojusettevõte Utilitas on muutnud kaugkütte üheks kõige efektiivsemaks ja keskkonnasõbralikumaks kütteviisiks üldse. Tänu tööstustehnoloogiale ja digilahendustele on kaugküte saanud Eesti edulooks Euroopas.

Riina Vikat, Priit Koit, Kaarel Rahu

Utilitas kütab soojaks ligi 5000 hoonet Eesti kaheksas linnas, alates Tallinnast, lõpetades Valga ja Kärdlaga. Ettevõttest saab toasooja ligi 174 000 kodu. Arvestamata soojatrasside pidevat uuendamist, on ettevõte kaugkütet koguni kahel viisil kardinaalselt muutnud. Esiteks, masuudi ja gaasi asemel on põhikütusena kasutusel kodumaine puiduhake. Gaasikatlad võetakse appi vaid siis, kui nõudlus tõuseb tippu, näiteks suure külmalaine ajal.

Selle tulemusena on Utilitas tõusnud Eesti suurimaks taastuvenergia tootjaks „Toodame roheenergiat 1,4 teravatt-tundi aastas ja meie kliendid peavad seda järjest olulisemaks,“ kinnitab Utilitase kontserni juht Priit Koit.

Teise suure muudatusena käitab Utilitas Tallinnas kolme elektri ja sooja koostootmisjaama. Esmalt toodetakse elekter ning selle käigus tekkiv jääksoojus suunatakse majade kütmiseks. Nõnda kasutatakse ära kogu kütuse põletamisest saadav energia, mis tähendab, et energiatootmise kasutegur ulatub 100%ni! Utilitase lahendus on juba praegu mänginud olulist rolli Eesti süsinikujälje vähendamisel ning muutub üha olulisemaks tuleviku kliimaeesmärkide täitmisel.

Euroopa Liidu keskkonnapoliitikas ja taastuvenergia eesmärkides on kaugküttel ja –jahutusel äärmiselt oluline roll ning Eesti edulugu kaugkütte arengutes on eeskujuks nii mõnelegi Kesk-Euroopa riigile.

Mustamäe koostootmisjaama turbiinisaal

Tarkvaralahendused hoiavad süsteemi efektiivsena

Koostootmine ja moodne tööstustehnoloogia võimaldasid energiatootmise ja jaotamise efektiivistamisel teha suure arenguhüppe. Erinevad tarkvaralahendused ja nende omavahel liidestamine lubavad omakorda kaasaegset energiatootmist ja jaotusvõrku veelgi efektiivsemalt käitada.

Digivõimalused tagavad reaalaja andmeid kaugkütteahela erinevatest punktidest alustades tootmisest ja lõpetades kliendi soojussõlmega. See võimaldab suure andmestiku põhjal teostada mudeldamist, prognoosida, anda soovitusi ja teha finantsarvestust.

Ettevõtte keskseks tarkvaraks võib pidada majandustarkvara Dynamics NAVi, mida ettevõte juba 2002. aastast kasutab (siis kandis see Navisioni nime). Ettevõtte finantsdirektor Riina Vikat kinnitab, et igapäevase finantsarvestuse vajadustele vastab tarkvara igati: „Raamatupidamine saab tehtud ning aruandlust on kliendil võimalik väga lihtsalt oma vajaduste järgi korraldada, luues süsteemis olevast infost enda jaoks lihtsa ja sobiva pildi. Kontsernina meeldib meile väga ka see, et on lihtne konsolideerida erinevate ettevõtete tulemusi ja teha prognoose. Meie raamatupidamine on täielikult paberivaba, mis koroonakuudel oli väga positiivne. Meil oli väga lihtne päevapealt kõik inimesed kontorist jätta koju ja teha finantsarvestust kaugtööna.“

Ettevõtte info- ja kommunikatsioonitehnoloogia direktor Kaarel Rahu peab standardfunktsonaalsuse kõrval Dynamics NAVi üheks suuremaks plussiks paidlikkust arendusplatvormina, mis on võimaldanud viia just Utilitase jaoks oluliste andmete analüüsi uuele tasemele. „Ühtlasi tahan ära mainida meie partnerit BCS Iterat, kes on tarkvara peale imetegusid ehitanud,“ lisab ta.

BCS Itera:
Klient kasutab lahenduses peamiselt finantsmoodulit, lisaks müüki CRMi ning ladu. Kogu lahendus on integreeritud mitmete teiste kasutuses olevate lahendustega, nagu GIS, SCADA jne.
Olulist rolli mängib ka andmeladu Bi4Dynamicsi ja PowerBI platvormile ehitatud ärianalüüs.
Lahendus on integreeritud paljude valdkonnaspetsiifiliste erilahendustega ning ärianalüüsi põhjal juhitakse protsesse ja klienditeenindust.

BCS Itera on Utilitases juurutanud Microsoft Dynamics 365 Business Centrali lahenduse.

Kontserni juht Priit Koit rõhutab, et ettevõtte üheks peamiseks eesmärgiks on kliendile mugava teenuse tagamine. Kaugkütet ja uue teenusena kaugjahutust peab olema mugav tarbida ning need peavad olema teiste kütte- või jahutusliikidega võrreldes konkurentsivõimelised. „Tarkvara abil kogutav andmestik lubab kogu süsteemi optimeerida just selliselt, et selle efektiivsus oleks võimalikult kõrge ja kliendi kasu maksimaalne,“ selgitab ta. „Kliendid hindavad  üha enam taastuvenergiat ja keskkonnasõbralikkust. Peame oma kohustuseks tagada neile kogu info, et nad saaksid optimaalselt ilma energiat raiskamata soojust tarbida ning just seda lubavadki tarkvaralahendused meil teha.“

Priit Koit: “Tarkvara abil kogutav andmestik lubab kogu süsteemi optimeerida just selliselt, et selle efektiivsus oleks võimalikult kõrge ja kliendi kasu maksimaalne.”

Kuna klient ise reguleerib oma soojustarbimist, ei saa keegi teine ette kirjutada, mis temperatuuri hoones hoida. Küll aga tänu reaalaja andmetele saab soojusettevõte anda soovitusi, kuidas stabiilselt energiat tarbida vältimaks suuri kõikumisi. Kui klient oma süsteemi oskuslikult seadistab, muutub see efektiivsemaks, kulud lähevad väiksemaks ja ta ainult võidab sellest. Kuna soojuse hinda reguleerib riik, siis Utilitas otseselt efektiivsuse tõusust ei võida – ettevõtte kasum sellest ei kasva, sest suurem efektiivsus läheb arvesse soojuse hinna kooskõlastamisel. Kaudselt võidab ettevõte muidugi: mida madalam soojahind, seda rahulolevam klient.

Ülitäpsed prognoosid ja tark võrk

Juba aastaid tagasi ehitas Utilitas üles soojuse kaugmõõtmissüsteemi, mis fikseerib ja edastab klientide soojusarvestite näidud. Et maailmast piisavalt tõhusat lahendust ei leitud, tuli kõik ise otsast peale leiutada. Tulemus – ettevõttesse jooksevad iga tunni tagant andmed mitte ainult energiatootmisest, vaid ka klientide juurest, mis võimaldab tootmisressursse palju paremini planeerida.

Seejuures tekib tohutu kogus andmeid, 100 miljonit rida aastas. IKT direktor Kaarel Rahu on viimastel aastatel töötanud selle nimel, et need andmed oleksid korrektsed, isegi perfektsed, et nende põhjal ehitada Power BI keskkonnas analüütikat.

Tänu sellele on võimalik läbi viia soojamajanduse tõeline peentuunimine. Analüüsides ilmaprognoose, tootmisallikate ning klientide soojatarbimise andmeid, võimaldab see soojustootmist senisest märksa täpsemalt planeerida.

Näiteks kui Utilitasse jõuab täpne ilmaprognoos, et jõuluõhtul on külma 25 kraadi ja tuult 25 meetrit sekundis, järgmisel päeval aga 15 kraadi ja täielik tuulevaikus, siis mudeldab süsteem paariprotsendise täpsusega lausa iga tunni kaupa välja, milliseid töörežiime katlamajades ja koostootmisjaamades kasutada.

Priit Koit täpsustab: „Soojustootmises näeme täpselt sama trendi kui elektritootmises, kus tänu digitaalsetele lahendustele on üha olulisem päevasisene juhtimine. Liigume samas suunas, analüüsides, millistel tundidel millised jaamad töötavad ning kuidas hoida baasjaamade koormus võimalikult kõrgel. See on igapäevatöö, mida ilma andmebaasita ei ole võimalik teha. Kui infot ei ole, siis analüüsida ja eesmärke seada ei saa.“

“Kui infot ei ole, siis analüüsida ja eesmärke seada ei saa.“

„Kui rääkida tehisintelligentsi kasutamisest, mida Dynamics NAV võimaldab, siis kõige esmasem rakendus ongi mustrituvastus, mis tuvastab kliendi tarbimismustri ajas,“ räägib Kaarel Rahu.  „Kusjuures juba see lahendus on müstiliselt täpne! Aga selleks, et täpsusastet veelgi tõsta, tuleb sisse tuua täiendavad n-ö valge kasti omadused: ka töö- ja puhkepäevad ning kellaaeg, näiteks kontoris on soojustarbimine ööl ja päeval ju täiesti erinev.“

Kogutud andmed logitakse turvaliselt iga kliendi profiiliks, tänu millele saab analüüsida tema soojustarbimise efektiivsust ning prognoosida tarbimist. Tulevikus saab iga klient ise vaadata, kui suured tulevad tema küttearved külmal talvel ja soojal talvel. Kõigi andmed kokku liidetuna moodustavad soojustarbimise prognoosi kogu võrgus.

„Meile on kõige olulisem, et näeksime pidevalt tarbimisgraafikut,“ ütleb Priit Koit. „Et meil oleks tagasivaatav info, kuidas on kliendi soojussõlme automaatika erinevate ilmaolude korral töötanud ja kuidas see suhestub meie võrku antud energiaga. Nii saame teada, kas on võimalik optimeerimisega süsteemi efektiivsust suurendada.“

Kui iga kliendi küttesüsteem on efektiivsem, siis on seda ka süsteem tervikuna. Sellest, et katlamajad ja korter- ja kontorimajade soojussõlmede automaatika toimiks koordineeritult, vältides järske hüppeid soojustootmises, võidavad kõige enam kliendid. Ja see on põhjus, miks kaugküttefirmadel on eesmärk silme ees: nad kas muutuvad üha enam tehnoloogiafirmadeks, arendades välja vastavad digilahendused, või kaovad pikas plaanis konkurentsist. Tore on teada, et eestimaine ettevõte Utilitas on sel alal globaalselt vaadates innovatsiooni esirinnas.

Mustamäe koostootmisjaama juhtimiskeskus

MIS ON MIS?

Utilitas on Eesti energiakontsern, mille põhitegevuseks on soojuse ja elektri tootmine ning kaugkütteteenuse osutamine.

Utilitas varustab kaugküttesoojusega ligi 5000 hoonet Tallinnas, Maardus, Keilas, Raplas, Haapsalus, Kärdlas, Jõgeval ja Valgas.

Ettevõte käitab 27 katlamaja ja 3 koostootmisjaama.

Töötajaid on kokku 249.

Tehnoloogia, energiatootmise ja jaotamise kaasajastamisse investeeriti 2019. aastal 40 miljonit eurot.

Ettevõtte käive oli 2019. aastal 134,6 miljonit ning puhaskasum 21,9 miljonit eurot

Artikkel ilmus ajakirja Äri-IT 2020 sügisnumbris https://www.itera.ee/wp/wp-content/uploads/2020/09/Ari-IT-2020_2.pdf.