Ülemiste City vahetab fossiilse maagaasi tõhusa kaugkütte vastu ja liitub kaugjahutusega

Ülemiste City arendajad Technopolis Ülemiste AS ning Mainor Ülemiste AS allkirjastasid lepingu kaugkütet ja -jahutust pakkuva energiakontserniga Utilitas, mis investeerib linnaku kaugenergia võrgustikku liitmise esimeses etapis 8,5 miljonit eurot ning jätkab investeeringuid vastavalt hoonete liitumistega. Esimeses etapis liitub kaugenergiaga Ülemiste Citys üle 100 000 m² netopinda.

Ülemiste linnaku hoonete kütmine on tänaseni sõltunud 100% maagaasi kasutavatel küttelahendustel, kuid tulevikus hakatakse kasutama keskkonnasõbralikumat ning tõhusat kaugkütet  ja  -jahutust, mis põhinevad suures osas taastuvenergial.

„Ülemiste City on eesrindlik näide, kuidas kinnisvaraarendajad oskavad näha suurt pilti ja mõistavad muutuvat ümbritsevat keskkonda. Kaugküttele ja -jahutusele üleminek on üks tõhusamaid viise, kuidas ökoloogilist jalajälge vähendada. Rohepööre jõuab varem või hiljem kõikidesse eluvaldkondadesse – seda hakkavad nõudma nii kliendid kui regulaatorid,“ sõnas Utilitase kaugkütteettevõtete juht Andres Veske.

„Eeltööd Ülemiste City liitmiseks kaugenergia võrku juba käivad. Tänaseks on tehtud kaugküttevõrgu läbimurre Peterburi maantee alt kuni raudteeni. Projekteerimistööd käivad kaugkütte ja -jahutusvõrkude ning kaugjahutusjaama ehituseks. Linnakut võrku liitvate ehitustöödega plaanime alustada järgmise aasta kevadel, mil algab paralleelselt võrkude ja jahutusjaama ehitus. Seejuures viime kaugenergia torustikud raudtee alt läbi Suur-Sõjamäe tänavani,“ selgitas Veske.

Technopolis Ülemiste juhatuse esimehe Gert Jostovi sõnul langeb tulevikus linnaku hoonete CO₂ heide oluliselt. „Siiani oleme olude sunnil sõltunud hoonete kütmisel fossiilsest maagaasist, kuid kaugküttele üle minnes vähendame linnaku süsihappegaasi heidet märgatavalt, sest üle 65% Utilitase kaugküttevõrkude kaudu müüdud soojusest toodetakse taastuvkütusest. Lisaks energiaefektiivsuse suurenemisele ja CO₂-neutraalsusele lähemale jõudmisele peaksid alanema ka meie klientide tegutsemiskulud,“ märkis Jostov.

„Nutikad lahendused, mis ühendavad keskkonnasäästu ning kulude kokkuhoiu, teevad Ülemiste Cityst tulevikus Tallinna kõige moodsama piirkonna,“ lausus Mainor Ülemiste juhatuse esimees Margus Nõlvak. „See ei olnud ammu, kui linnaku hooneid planeerides vaimustusime päikesepaneelidest ja uudsetest ehitusmaterjalidest, kuid peagi hakkab linnaku hooneid jahutama merevesi,“ lisas Nõlvak.

Ülemiste Cityt hakkab esialgu kaugjahutusega varustama Peterburi tee 32a aadressile rajatav kaugjahutusjaam, kus umbes 75% jahutusenergiast toodetakse absorptsioonjahutite ja vabajahutusega. Vabajahutusallikana on kasutusel õhkjahutus ning jääksoojuse näol on tegemist energiaga, mis tekib soojuse ja elektri tootmisel koostootmisjaamades, kus kasutatakse kütuseks taastuvat biomassi. Mõlemad on taastuvad energiaallikad ja seega põhineb Ülemiste City kaugjahutus 90% ulatuses taastuvenergial. Hiljem, kui Ülemiste City jahutusvõrk ühendatakse kesklinna kaugjahutusvõrguga, saab põhiliseks vabajahutusallikaks merevesi.

AS Technopolis Ülemiste (www.technopolis.ee) on endise Dvigateli tehase territooriumile loodud kaasaegse linnaosa Ülemiste City suurarendaja. Linnakus tegutseb täna ligi 400 ettevõtet ning seal on endale töökoha leidnud ca 10000 töötajat. Technopolis Ülemiste AS kuulub 51 protsendilise osalusega Soome firmale Technopolis Technopolis Holding Plc ning 49 protsendilise osalusega AS-le Mainor Ülemiste.

Utilitas (www.utilitas.ee) toodab soojust ja elektrit ning pakub kaugkütteteenust kaheksas linnas üle Eesti: Tallinnas, Raplas, Haapsalus, Kärdlas, Valgas, Jõgeval, Keilas ja Maardus. Utilitase soojustorustiku pikkus ületab 530 kilomeetrit. Grupi ettevõtted käitavad 27 katlamaja, kolme biokütusel töötavat koostootmisjaama ja ühte päikeseelektrijaama. Gruppi kuuluvad kaugkütteettevõtted AS Utilitas Tallinn, AS Utilitas Eesti ning Tallinnas soojust ja elektrit tootev OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam.

Mainor Ülemiste AS (www.mainorulemiste.ee) põhitegevus on Ülemiste City ärilinnaku arendamine. Linnaku 36 hektaril on välja ehitatud 150 000 ruutmeetrit üüritavat büroopinda, kus tegutseb ligi 500 ettevõtet.